neljapäev, 14. juuli 2016

Kaameraproov.





 Magav O'DeeDee nägi unes mingit jahiäkšinit. Jalad sibasid ja ilmselt oli edasi jõumine kehv sest südametäiega kuulutas puhkides ja niutsudes mis ta une-jooksust arvab.


  Vasakul mops ootamas,et kas juhtub ka midagipõnevat või tehaksegi jälle sellest kapsakaarikust pilti.


Tall sisaldas hobused.



Kui just vihma ei saja..



  • ...on meil ilus ja hea. Mõnus suvine olemine. Parme on tüütamas aga sääsed, need esinduvad tänavu lahjalt. 
  • Taffliga kirjutamine...sry, pean veel harjutama.

neljapäev, 11. juuni 2015

Pisitasa hakkab suvi tulema.

Printsess pisiMuisku käis õppustel. Oli tubli ja vapper, iga siil luges . Ja mõni ilmsel kirjutas ka. Igal aastal on Kevatormi ajal vaiksem ja rahulikum tööjuures. Seekord suisa vastupidi. 
 See karvikutepunt oli meil kantseldada-kaisutada märtsis. Kui normaalsed inimesed aega soojades vetes ja palmisaartel veedavad. Nagu näha on söögikausside statiivid kohati käepärastest materjalidest.
 Aprilli lõpus ajas Riina mu niikaugele, et saime mindud Armale kesvusratsutamises võistlema. Ütleme nii et läks hästi ja väga hästi. Hästi, sest saime hobused kohale ja väga hästi, sest nad jaksasid õhtul koju ka tulla :D
Trollike, meie pisikene must kolme aastane tori märakene, on kordel sedasi isemoodi. Et vastu päeva jookseb hea meelega, aga päripäeva läheb samm sassi ja kõik on nagu segadusse ajav.Nüüd oskab ta juba kordevöö ja valtrapiga kõndida ja traavida. Eile käsime esimesed kaks tiiru ohjades.Teine kord hakkkas talkoitma, mida ma palun. KallilMehel samuti. Teine  katse läks ladusamalt. Puhas rõõm.
 Printsess pisiMuisku varajses salati vahe kasvuhoones jalutlemas.Praegu on tal aias jooksuaedik suisa. aga ilmad on liiga jahedad, et seda korrapäraselt külastada. Muidu on ta roosarõõsarõõmus ja trikitab öösel mööda magamistuba ringi .
 Nuffikene on tööl. Teraapiakoera raske elu.Peab päevläbi magama ja armas olema :)
 Eelmisel aastal O'DeeDee ga Koli tipus külma Jaanipäeva nautimas. Sel aastal ehk tiba soojem?

reede, 6. märts 2015

Uus põlvkond ja elu peab edasi minema.

See aasta algas lahkumiste ja kohtumistega. Tullamore lahkus. See oli valus .Paratamatus ongi valus.

Saabujateks olid kõigepealt aafrika kääbussiilike printsess pisiMuisku.
Teine saabuja väike must tori mära Trollu.
 Kolmas saabuja on noor iiri hundikoerapoiss Harald.



 Ja O'DeeDee saavutsa juuniortšempioni tiitli(suur üllatus meile) .Mopsik Nuffi oli ka tubli, Jõudis ka CH tiitilini. Seega positiivseid emotsioone jutkui jätkub.:)

teisipäev, 6. jaanuar 2015

Aasta möödas, aasta ees.






Oskan ma midagi öelda vahepeal juhtund sündmuste kohata? Oskaks ikka aga etem on ikkagi piltidele keskenduda. 3.05.2014 lahkus Belly, ja 3.01 2015 Tullamore. 21.05.2014 saabus O'DeeDee. Nuffil olid kutsikad, Nim ja Nuna. Hektoriga sõidab Riina. Maja pole veel valmis ja garaasis on kamin. Mis veel? Kennert on koolipoiss ja väga tubli. Torm oli aastavahetusel .

esmaspäev, 3. juuni 2013

Suvi hiilis ligi salaja ja seljatagant.

  Kõigepealt hakkas päikene paistma ja pilved putkasid laiali. Taevas asus sinetama ja peegeldas siniseks ka mere. Keegi kurinahk keeras ventilaatori nii kinni , et meie hooaja teine katse purilauelda kukkus haledalt läbi. Samas ei saa märkimata jätta Nuffi initsiatiivikust minu turjal ja purjel ligu lasta ning lainekestel õõtsuda. Väga ettevõtlik väikene mopsipreilike.
  Algus lubas korraks nagu tuult, me ikka tegime kogu rituaalse palagani uhkesti läbi. kasu ei karvavõrdki.
Seega jäi meil uhkesti aega soojas merevees poose võtta ja nautida niisama toredat olemist. Nagu näha romantika puuduse all me väga ei kannata..ikka veel .
Maiu sejataga mootorrattal Nuff juba sõitis, nüüd käis Paulakese lahkel loal ka natukene ratsutamas. Istus nagu ette nähtud, ei mingit siplemist ega paanikat. Nautis vaadet. Paulake kiikas seda röhkamit korra üle õla aga üldiselt saavad nad mopsiga hästi läbi.Tegime isegi väikese traavijupi.
31.05.2013 TTÜ sataadionil . Iiri hundikoerte ja Šoti hirvekoerte erinäitus. Fännklubi :Maiu, Svea,Mammutid, Georg, Liisa, Jako ja Silver ka...aga Silver silkab Tullamoreiga mööda staadioniringi  parasjagu.Nad tegid seda Georgiga kordamööda kuni vahtult enne ringi minekut....
...hakkas müristamise ja väkumise saatel lausvihma sadama. Õhk oli soe, jahe hakkas ka alles hiljem.Niiske värk. Aga seekord luges norrakast kohtunikupapi meie Tullamore'i saba lühikeseks. Ma küll arvasin, et äkiste on selle saba jaoks mul liiga suur koer aga excellendist kaugemale me seekord ei saanud.

Siinkohal tänan KallistMeest, kes andis sõiduks auto, Õdekest, kes korjas kaasa vihmavarjud (ilma milleta oleks me ikka täiesti -ja veelmärjemad olnud),  Mammuteid, kes kordamööda vihma trotsides fotosid tegid ning noori kolleege, kes rõõmsalt võileivad ära sõid ja olid niisama positiivsed, kui alati :)

neljapäev, 23. mai 2013

Tegelikult oleme me sama kohapeal täitza alles :)

 Sellised uudised hakatuseks, et meie koerakollektsiooni lisanudus mops . Sunfun Jennifer ehk lihtsalt Nuffi. Vägaväga armas ja nutikas tüübikene. Käib minuga koos tööl. on Med. keskuse koosseisuline AntiStressiRull.Näitusel sai juba juunioride SERT i..mida mul küll plaanis saada polnudki aga kui antakse , siis tuleb vastu võtta :)



 Teised koerad suhtuvad temasse heatahtlikult ja Nostake on karahul, et ei pea enam üksi väike ja armas olema . Täna mainis raadios, et sellel talvel oli lumi maas 146 päeva. No mis liig, see liig. Ja jää liikus minema alles keset aprillikuud ning siis ka vastu tahtmist ja tuule ajamise peale.
  Talvistest tähtsamatest asjadest (peale suure hulga lume) oli Paulakse huvi saani vedamise vastu. Rõõmustasin talle rakmed ning oktoobri lõpust hakkasime harjutama. Algul ikka ilma saanita, ainult üksi külavahel käimist ja seda, et mina olen tema saba taga, mitte kõrval või turjal. Edasi proovisime kelgu vedamist ja veel edasi paadi vedamist ja siis saimegi aisad saani ja Paula vahele ning hõissa!!!
  Seda paadivedu assisteeris rõõmus seltskond Rakvere Raipeid. Palju neid juhuseid ikka on, kui saad paadi või saanisõitu ja kui seda saab veel ühekorraga...igal juhul veidi omamoodi ettevõtmine sai sellest ja välja tuli kõik hästi .


 Lõpuks sulas kogu see lumelaam ikkagi ära ja Maiu ärgitusel ja eestvõttel tõstsime kasvuhoone karkassi päikselisemasse laiku. G vedas sõnnikumulla ja Lenalt hankisin liistud ning Bauhausist kena UV-kindla kile.

 Selleks ajaks, kui me toruosa olime peale venitanud , suure riiuga muide, läks päikse kus seda ja teist ning merelt saabus külm udu. Siilide kohta ei oska öelda kuid hobused olid peaaegu uttu hajunud.

 Mingil hetkel saabus Mammut ja tegeles kasvuhoone kile otste origaamiga ning kuna uksed olid mul juba ette valmistatud ei jäänudki muud, kui paigaldada puitvõrest mopsitõke ning voilaaa ...
 ...interjöörilisi elemente täiendab taga paremal kartulipalm. Ja nagu kombeks kurgid vasakule, tomatid paremale ning kõik muu hea ja ilus sinna lähedale ning vahele. Ja siis andis Svea veel 5 tomatitaime, mis tuli ajutiselt interneerida kurgipeenrasse. Loodame, et nad saavad seal hakkama  :)